23rd May 2017

Brexit – Mida see tähendab ühendkuningriigis toimuvale äritegevusele

Mis juhtus?

23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis referendum Euroopa Liidust (EL) lahkumise üle, lahkumise poolt tulemusega 51,9% ning vastu 48,1% hääletanuist. Kohe pärast tulemuste selgumist astus tagasi peaminister David Cameron, kes oli juhtinud „Jäämise“ kampaaniat. Tema järeltulija, Theresa May, kes oli samuti olnud „Jäämise“ poolel, kuid aktiivselt kampaaniat tegemata, on näidanud sihikindlust referendumi tulemuse elluviimiseks.

Lissaboni lepingu artikli 50 järgi peab EL-st lahkumise algatama riik oma lahkumiskavatsusest teada andes, ning lahkumine peab toimuma kahe aasta pärast. Ühendkuningriik andis ametliku lahkumisteate märtsis 2017 ning läbirääkimised algavad sama aasta teises pooles. Kui seda aega ei pikendata, lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust reedel, 29. märtsil 2019.

ÜK soovib lahkumistingimuste üle läbirääkimiste kõrval pidada ka kaubandusläbirääkimisi. Kuid EL on mõista andnud, et ei aruta tulevast suhet enne, kui lahkumise põhitingimustes on kokku lepitud, eriti mis puudutab EL kodanike õigusi ÜK-s (ja ÜK kodanike õigusi EL-is), piiri Iiri Vabariigiga ning ÜK finantskohustuste tasumist EL-ile. Kui Ühendkuningriik püüab näidata, millist edu Brexit talle tuua saab, siis EL-i huvides on näidata, et „klubist“ lahkumine on segadust tekitav, ebasoovitav ja läheb kalliks maksma. 


Mida Brexit tähendab?

Rangelt võttes oli ainus, mis referendumiga ära otsustati, lahkuda EL-ist, ning liikmeksolekul on mitu kihti, mis kokku ei anna täielikku EL liikmesust. EL-ist kõneldes mõeldakse üldiselt, et see tähendab sama mis tolliliit või ühine turg, kuid need mõlemad on tegelikult vähem kui EL. EL koosneb vähematest riikidest kui Euroopa Majanduspiirkond, mis hõlmab ka Norrat, Islandit ja Liechtensteini, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmeid; ning EL-is on rohkem riike kui eurotsoonis – mis tähendab neid riike, kus on valuutana kasutusel euro.

17. jaanuaril 2017 lükkas Theresa May ümber kuulujutud selle kohta, nagu jääks Ühendkuningriik tolliliidu või ühisturu liikmeks, mis tähendab seda, et Ühendkuningriik järgib edaspidi poliitikat, mida on kirjeldatud kui „karmi Brexitit“ ja mis tähendab täielikku eraldumist EL institutsioonidest. Seetõttu kavatseb lahkuv Ühendkuningriik sõlmida uued lepingud nii EL-i kui ka teiste kaubanduspartneritega. EL ei osale neis läbirääkimistes enne, kui EL-i eeltingimused on täidetud, ning ÜK ei saa alustada läbirääkimisi teiste riikidega, olles veel EL-i liige.

ÜK valitsus kuulutas 2017. a aprilliks välja üldvalimised, mis peaksid toimuma 8. juunil, lootes nii suurendada siseriiklikku toetust oma seisukohale. See ei mõjuta EL-i seisukohta läbirääkimistel, mida allesjäänud 27 liikmesriiki aprilli lõpus ka kinnitasid.


Mida Brexit ei tähenda?

Brexit pannakse mõnikord ühte patta Donald Trumpi protektsionismiga USA-s. Kuid on väga ebatõenäoline, et Brexitiga selline suund võetakse.

ÜK on maailmamajanduse oluline osa, kuid kindlasti mitte domineeriv osa, nagu seda on USA. ÜK ei saa teeselda, et läheb oma teed. Traditsioonide ja majanduslike vajaduste järgi on ÜK kaubandusriik ning Brexit, mis peidab endas märkimisväärset majandusliku kahju ohtu, kutsub tõenäoliselt esile nii valitsuse kui ka äriringkondade väga aktiivse tegevuse, et kompenseerida kaotatud turge ja et minimeerida kahju.

EL-il on soov mitte teha Brexiti teekonda ÜK jaoks lihtsaks; kuid EL ja Briti majandus on omavahel tihedalt seotud, ning tõenäoliselt ei soovi kumbki pool siiski potentsiaalselt kahepoolset kahju tekitada. ÜK-l ei õnnestu vältida EL-i 500 miljonist inimesest koosnevat turgu; EL-i riikide jaoks on ÜK endiselt suur ja majanduslikult vilgas turg, kuna ÜK-s elab 64 miljonit inimest ning ÜK turul on mõningaid väga spetsiifilisi tugevaid külgi, sealhulgas tehnoloogia, haridus, finantsteenused ning võimalus kasutada inglise keelt.

Seetõttu ei tähenda Brexit EL-i ja ÜK vahelise majandussuhte lõppu, kuid see suhe ei ole varsti enam samade majandusorganisatsiooni liikmete vahel. 


Milline on tõenäoline mõju väljaspool ÜK-d paiknevatele tehnoloogia- ja FinTech-äridele?

Ühendkuningriiki – ja mitte üksnes Londonit, vaid ka selliseid linnu nagu Edinburgh, Leeds, Manchester ja Birmingham – on kaua peetud EL-i silmapaistvaks finantskeskuseks. Finantssektor annab Londoni Citys tööd 300 000 inimesele ning majanduses laiemalt umbes miljonile. Paljud selle valdkonna inimesed on EL-i kodanikud, kuid mitte ÜK kodanikud; Londonist on saanud äärmiselt kosmopoliitne linn. Londoni City ei ole üksnes Euroopa suurim finantskeskus – see on suurem finantskeskus kui kogu ülejäänud Euroopa kokku, ning ehkki teised linnad konkureerivad, et osa selle ärivoolust endale saada, on ebatõenäoline, et Londoni positsioon finantskeskusena kõiguks. Mõned töökohad kaovad ning pangad, mille peakorter on Ühendkuningriigis, on teinud plaane, et asutada või kasutada kontoreid muudes Euroopa keskustes – see võimaldaks neil jätkata finantsteenuste pakkumist ilma õiguseta üleeuroopalisele tegevusloale, mida võimaldas EL-i liikmesus. Ei ole teada, kas see õigus pärast lahkumisläbirääkimisi säilib.

Siin on mitmeid asjaolusid, mõned neist on järgmised:

Vaba liikumine – ühtse turu oluline osa on EL-i kodanike vaba liikumine. ÜK valitsus on teadlik sellest, et talentide sissevool riiki oleks ka edaspidi kasulik, ning arvata võib, et tekib võrdlemisi liberaalne töölubade süsteem kvalifitseeritud töötajatele – sellistele, keda on vaja finants-, tehnoloogia- ja õppeasutustes. Teistsugune lahendus tooks kahju, mida valitsus soovib vältida. Huvitaval kombel on riigid, kus ÜK on võtnud üles tulevaste kaubanduslepingute teema, pidanud kaubanduslepingute oluliseks osaks töötajate hõlpsat liikuvust. Ühendkuningriik ei saa endale lubada oma piiride sulgemist.

Asjatundlikkus ja finantsteenuste reguleeritus – ÜK peab väga tõenäoliselt püsima regulatsioonide kõrgeima standardi juures, et alles hoida oma finantsteenuste positsiooni. MiFID 2 -regulatsioonid, mida on kaua edasi lükatud, kuid mis peaksid kohe kehtima hakkama, on Brexiti toimumise ajal juba kehtivad; me peame seda ülimalt ebatõenäoliseks, et ÜK kehtestaks madalamad standardid, mis võiksid äri maalt välja viia. Finantsinstitutsioonidel on vaja EL-is üksusi, ka seal, kus neid veel ei ole, kuid märgid näitavad, et need üksused luuakse EL-iga seotud vajaduste järgi, mitte ei kolita üksusi täielikult ümber, samuti jäävad peakontorid Londonisse. ÜK valitsuselt – mis vabaneb ka riigiabi piirangutest – võib oodata väga suuri pingutusi finantssektori toetamiseks.

Valuuta volatiilsus – Inglise Pank tegi otsustava ja mõneti mõjusa sammu, vähendades intressimäärasid, et kaitsta naela pärast Brexiti referendumi tulemust, ning taastas rahapoliitika kvantitatiivse leevendamise – riigivõlakirjade ja äriühingu võlakirjade tagasiostmise, et suurendada likviidsust. Sellegipoolest, nagu paljud ootasid, on nael pärast Brexiti hääletustulemust kõikunud, selle väärtus on märkimisväärselt kahanenud ning valuuta ebastabiilsus on valdkonna jaoks murekoht – sellest saab püsiv probleem. Siiani on aktsiaturud püsinud tugevad. Eesootav Brexit on ainult üks väga paljudest teguritest, mis võivad valuutasid mõjutada – mitte üksnes naela, vaid ka teisi naelaga seotud valuutasid, ning teisi omavahel seotud valuutasid. Valuuta väärtusi on oluline jälgida; kuid kõikumine võib toimuda mitmes suunas ning märksa enamatel põhjustel kui Brexit. Milline mõju on president Trumpil nii USA-le kui ka kogu maailmale, on endiselt ebakindel. Aastal 2017 toimub Euroopas olulisi valimisi. Euroga on omad probleemid, mis võivad viia ebastabiilsuseni erinevate tegurite tõttu, sealhulgas üksikute liikmesriikide tegevus ja valimistulemused. 

Tehnoloogiasektor – Brexiti hääletustulemustest peale ning vaatamata referendumile eelnenud mõistetavatele kahtlustele tehnoloogiaringkondades, on mõned suuremad USA tarkvarahiiud – sealhulgas Google ja Facebook – teatanud oma ÜK kohaloleku märkimisväärsest suurendamisest, kuna soovivad rakendada neid andeid ja seda ettevõtlikkust, mida ÜK-s näha on. Need ettevõtted tõmbavad talente ligi; kuid kindlasti ka loovad ja arendavad välja uusi. Ehkki tehnoloogiasektor oli suuremas osas Brexiti vastu, tundub tõenäoline, et sektori elujõud jääb alles ja kestab edasi ka Brexiti järgses ÜK-s. 

Intellektuaalne omand muutub üha rahvusvahelisemaks, ning ÜK jaoks oleks suur oht see, kui riik lõigataks ära Euroopa selle valdkonna regulatsioonidest. Suur osa sellest ei ole veel täielikult avaldunud, kuid varane signaal anti novembris 2016, kui ÜK teatas, et ratifitseerib ühtse patendikohuse lepingu, mis on vajalik samm ühtse toimega Euroopa patendi ja ühtse patendikohuse (Unified Patent Court – UPC) loomiseks. See üllatas paljusid, kuna oodati, et EL-st lahkumise otsus tähendab, et Suurbritannia ei saaks aktsepteerida Euroopa kõrgeima kohtu – Euroopa Liidu Kohtu (Court of Justice of the European Union – CJEU) – ülimuslikkust, viimane on asi, mis on vajalik ühtse patendikohuse lepingu (UPCA) jaoks. Tundub, et kui on vaja teha võtmetähtsusega otsuseid, ei soovi ÜK tahtlikult kahjustada oma intellektuaalsesse omandisse puutuvaid majanduslikke huvisid.

Andmekaitse – EL-i andmekaitse korda peetakse globaalseks „kuldstandardiks“. Üldised andmekaitse määrused (General Data Protection Regulations – GDPR) 2016, mis asendavad 1995. a andmekaitse direktiivi, hakkavad kehtima 2018. a mais ning valitsus on öelnud: „Aastal 2018 oleme me EL liikmed ning seetõttu eeldatakse ja oleks täiesti normaalne, kui võtame omaks DDPR-i kehtivuse ning vaatame siis hiljem, kuidas saame Briti äritegevust andmekaitsega kõige paremini aidata, säilitades samas kõrge kaitsetaseme ka elanike jaoks.“  Seal, kus teiste riikide puudujäägid andmekaitses on loonud tõkkeid nende riikidega – sealhulgas USAga – äri tegemisele, võib eeldada, et ÜK püüab oma äritegevuse kaitsmiseks säilitada andmekaitse kuldstandardit. 


Meie järeldused

Hetkel teadaoleva, juba tehtud sammude ning praegu esile kerkivate tendentside ja väljavaadete põhjal on meie seisukoht, et ÜK jääb ka edaspidi tugevaks, tõhusaks ning ka võimsaks majanduseks. Me arvame seda seetõttu, et riigi sisemine ning tugeva ärisektori surve selliseks tulemuseks on tugev; ning vastupidisel juhul oleksid ebameeldivused väga drastilised.

Meile tundub, et ÜK valitsuse väljendatud optimism oma suutlikkuse suhtes leppida kokku kasulikus EL-ist lahkumises võib olla ennatlik; arvame, et lühemas ja keskmises – ning võimalik et ka pikemas – perspektiivis maksab Ühendkuningriik EL-ist lahkumise eest märkimisväärset hinda. Probleemid on kaugeleulatuvad ja ennustamatud ning referendumi taandamine paarile hüüdlausele ei pruukinud peegeldada seda, kui keerukas ja ebakindel on ÜK tulevik väljaspool EL-i.

Läbirääkimiste vältel jääb paljugi ebakindlaks ning on isegi võimalik, et ÜK lahkub EL-ist ilma kaubanduslepinguta. See ei ole ÜK-le tõenäoliselt kasulik, ehkki mõned poliitikud teesklevad vastupidist.

Siiski on tehnoloogia ja finants ÜK põhivaldkonnad ning mitte kõik ei olene valitsustest ega EL-i liikmesusest. Oodata võib, et mitte üksnes ÜK valitsus, vaid ka äriringkonnad ise astuvad tõhusaid samme ja kasutavad ressursse selleks, et riik oleks ka edaspidi soodne keskkond (välismaisteks) investeeringuteks, arenduseks ja töötamiseks. Tehnoloogiasektori kindlustunne on siinkohal positiivne signaal.

Olenemata sellest, kas me oleksime valinud ÜK eelistatud tulevikusuunaks Brexiti, välisinvesteeringute seisukohalt ning vaadeldes ÜK-d kui turgu ja ärikeskkonda, ootame seda, et ÜK on ka edaspidi hea koht äri tegemiseks.

Paul Berwin, kaubandus- ja digiosakonna juhataja

Mai 2017




Berwins Digital on firma Berwins Solicitors, Leeds and Harrogate UK eriharu, mis on pühendunud digiettevõtete nõustamisele - https://www.berwin.co.uk/digital

Kõigi küsimustega pöörduda: 

  • E-post: PaulBerwin@berwin.co.uk
  • Telefon: +44 1423 543101
  • Mobiil: +44 7595 650224
  • Skype: paul.berwin
  • Twitter: @Berwins_Digital

Be sociable. Share!

Get Social

Connect with us on LinkedIn

LinkedIn
  • legal-500-leading-set-20144
  • Chambers UK 2015
  • Lexcel Accredited
  • Investors In People
  • Conveyancing Quality